Hei.
Istun oma megamugavas tugitoolis ja mõtlesin enne filmi vaatamist tänase postituse teha. Lõpetasin just 30 minutit tagasi oma väga pika tööpäeva ja see oli kindlasti üks raskemaid. Mitte sellepärast, et mul oli korraga 3 last, see polnud midagi. Lihtsalt mõni väike asi, mis päeva jooksul juhtub, teeb olemise raskeks. Äratasin Ruairi vist poole une pealt üles, sest ta ei suutnud oma kraane lukku keerata kohe väga pikka aega. Autosõit oli ka suhteliselt stressirohke, ainult sellepärast, et sul on 3 alla viieaastast last tagaistmetel ja neil peab koguaeg turvaline olema. Aga sain hakkama. Homme tuleb samasugune päev, olgem mõnusad.
Teeme skype'i mehed!! Tahan teada, kuidas teil kõigil läheb! Rääkisin ükspäev just Teisiga, mis oli väga tore (tsaooo Teisi!!!) :D
Mu silm valutab. Kui keegi oskab aidata, siis andke teada. Samuti, tundsin ma elus esimest korda rõõmu koristamisest! Midagi on vist viga minuga...
Jaana
No comments:
Post a Comment